Saudid skeemitavad
Teiselt poolt on Saudi Araabia hinnatõstmist mõnevõrra keerulisem tõlgendada. Seni on saudid ajanud teadupärast poliitikat, et tootmismahud hoitakse kõrged, et konkurente turult välja puksida. Viimased kuud on kuningriigist aga üsna segaseid ja kohati arusaamatuid signaale toonud. Kuigi saudide kroonprints Mohammed bin Salman tuli mõne aja eest välja majanduse reformimise plaaniga, millega seoses tahetakse riigi sõltuvust naftast järgneva 14 aasta jooksul märkimisväärselt vähendada, on vähestel analüütikutel sellesse usku. Samas teatas riiklik naftafirma Saudi Aramco, et hoolimata niigi kestvast ületootmisest jätkatakse samal kursil. Nüüd teatavad saudid, et on otsustanud Aasiasse müüdava nafta hinda tõsta, kuna just seal nähakse nõudluse kasvu.
Sellest võib järeldada, et saudid ja iraanlased mängivad naftabarrelitega seni, kuni üks neist võitjana väljub. Aasia pole nimetatud riikide jaoks atraktiivne üksnes seetõttu, et seal asub Hiina, kes on üks suuremaid importijaid, vaid seetõttu, et analüütikute teatel on just arenevad turud need, kes keskpikas perioodis majanduskasvu toovad. Arenenud riikide puhul näevad eksperdid ette, et tõenäoliselt on oodata naftanõudluse langust juba üksnes seetõttu, et sõidukid muutuvad efektiivsemaks.
Iraani seisukohalt on sellised käigud mõistetavad. Kui Iraan pakub oma naftat müügiks odavama hinnaga, võimaldab see riigil võita turuosa. Lisaks sellele saab Iraan ka raha, midagi, mida riigikassa täitmiseks ning edasisteks arenguteks väga vaja on.
Reuters kirjutab, et Iraani raske toornafta barreli hind on praegu 30 senti madalam kui saudide kergema nafta hind. Tegu on suurima hinnaerinevusega alates 2007. aastast.
Naftarafineerimistehased eelistavad üldiselt sisse osta kergemat naftat, kuna seda on lihtsam töödelda. Teisalt on Hiina oma tehased ehitanud selliselt, et pole vahet, kas sisse tuleb raskem või kergem nafta. See omakorda on aga hea uudis Iraanile.